Muusikaosakonna õppekava

 

Kinnitatud õppenõukogus 04. juunil 2010. aastal 

KADRINA KUNSTIDEKOOL

MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEKAVA

2010/2011 ÕPPEAASTAL

ÜLDSÄTTED

  1. Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli omapära.
  2. Kooli õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.
  3. Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamise kohta.
  4. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

I ÜLDOSA

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse muusikahariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ning kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.

Kooli ülesandeks on püsida areneva huvikoolina Eesti kultuurimaastikul ja olla kohaliku muusikaelu keskuseks; igakülgselt harmoonilise inimese arendamine, lisaks professionaalsetele omadustele eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine õppurites.

 

Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:

 

II ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

 

  1. Õppekava ülesandeks on anda võrdne võimalus muusika-alase eelhariduse omandamiseks, tagada andekatele õppuritele võrdsed võimalused ühest õppeasutusest teise üleminekuks.
  2. Ainekavades on võimalik valida sobivate heliteoste vahel, ainekavad annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.
  3. Võrdne võimalus muusika- ja kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab andekatele õppuritele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks.
  4. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi.
  5. Koolielu reegleid kujundavad õppurid, pedagoogid ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õppurit oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama oma isikupära.

 

 

III SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

 

  1. Muusikaainete õppes on õppeained (põhipill, solfedžo, muusikalugu, koosmusitseerimine) omavahel tihedalt seotud ning õppuri areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Pedagoogide ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õppurid ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale.

 

 

IV ÕPPEPROTSESS

 

  1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab arvestama õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse, süstemaatilisuse, järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja, looja, innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama individuaalsuse, ea- ja jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt keerulisemale ülemineku põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust, jälgima puhkepauside pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.
  2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhimõtted Kadrina Kunstidekoolis on välja töötatud “Õppurite hindamise kord” .

Hindamise põhieesmärgid on:

    • motiveerida õppurit sihikindlamalt õppima;
    • anda teavet õppimise käigust õppuritele, õpetajale, kooli direktorile, lapsevanematele;
    • määratleda õppurite individuaalsed õpitulemused.
  1. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja numbriline (hinne), kusjuures Kadrina Kunstidekoolis rakendatakse 5-pallist numbrilist hindamissüsteemi:
    • protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);
    • arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (avalik ja arvestuslik kontsert, eksam);
    • õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;
    • koolis rakendatav hindamissüsteem sisaldab positiivseid ja negatiivseid hindeid, kuid õppuri üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;
    • koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste ja kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud esinemiste tulemusi.

 

 

V ÕPPEKORRALDUS

Õppeprotsess astmeti:

eelkool – 1-2 õppeaastat;

põhikool – noorem aste, 1.-4 õppeaastani; vanem aste 5.-7. õppeaastani;

lisa-aasta(d).

Õppeaasta kestab 35 õppenädalat.

Eelkoolis:

1.      Suunatakse lapsi mängult õppimisele;

2.      Selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige huviala valikule. 

Põhikooli võetakse õppurid vastu muusikaliste katsete alusel. Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon. Kadrina Kunstidekoolis kuulub vastuvõtukomisjoni vähemalt 5 õpetajat.  Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud vastuvõtueeskirjadega. 

Põhikoolis toimub:

-          õppurite pillimänguoskuse kavakindel arendamine;

-          loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide tundmaõppimine;

-          tehniliste oskuste arendamine;

-          ettevalmistus professionaalse muusikahariduse omandamiseks.

Muusikaosakonna vanema astme lõpetamisel antakse õppurile põhikooli lõputunnistus.

 Lisa-aastad on õppurile, kes

-          on edukalt läbinud põhikooli;

-           omab eeldusi muusikaliseks tegevuseks ning on orienteeritud  professionaalse muusikahariduse omandamisele;

-          vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele.

 

Õppeainete loend 

 

Eel-kool

 

 

 

 

 

 

 

Lisa-aastad

Õppeained

I õa

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

VI õa

VII õa

I-II õa

Põhipill

 

2

2

2

2

2

2

2

2

Solfedžo

2

2

2

2

2

2

2

2

2

Muusikalugu

 

 

 

1

1

1

1

1

 

Muusikateooria

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koosmusitseeerimine **

 

1

1

1

1

1

1

1

 

Individuaalne lisaaine **

1*

 

 

0,5-1

0,5-1

0,5-1

0,5-1

0,5-1

1

Õppetundide maht õppeaastas

70

175

175

227,5

227,5

227,5

227,5

227,5

175

 

Kogumaht: 1732,5 (eelkool – 1 aasta kuni lisa-aastad – 1 aasta) põhikooli õppeainete kogumaht 1487,5, arvestatud ka 1 tund koosmusitseerimist ja 0,5 tundi ind. lisaainet)

*Finantseeritakse isemajandavatel alustel.

** Õppeaine pole kohustuslik

 

1.      Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.

2.      Lisaained määratakse lähtuvalt õppuri isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, st need pole kohustuslikud.

3.      Kõikide pillide tehniline arvestus viiakse läbi kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal.

4.      Eksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel järgmiselt:

-          noorema astme lõpetamisel üleminekueksamid põhipillis ja solfedžos;

-          vanema astme lõpetamisel lõpueksamid põhipillis, solfedžos ja muusikateoorias.

4.   Ühe õpilase lisaainete tundide arv ei tohi ületada 1 nädalatundi. Erandeid võib vastavalt kooli võimalustele teha väga heade eeldustega õpilastele.

 

Individuaalne lisaaine

-          Kõigi huvialade õppuritel on võimalus alates III õppeaastast õppida individuaalset lisaainet;

-          klaveri huviala õppuritel on VII klassis vastavalt kooli võimalustele ja õpilase soovile individuaalseks lisaaineks saateklass või noodilugemine;

-          lisaainete õppimise eest ei nõuta lisaõppetasu;

-          õppur võib õppenõukogu otsuse alusel ja tema individuaalset eripära ning soove arvestades minna põhikoolist üle vabaõppesse.

Vaba õppekavaga õpe (vabaõpe)

-          Vabaõppesse võetakse õppureid ainult erijuhtudel õppenõukogu otsusega vabade kohtade olemasolul;

-          õpitakse ainult pilli, koosmusitseerimise või solfedžo huviala - õppuril on 1 individuaaltund või 2 rühmatundi nädalas;

-           õppuritele ei väljastata lõputunnistust, vaid tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud huviala(d), nende maht ja hinnang teadmiste tasemele;

-          arvestuslik ettemängimine toimub 2 korda õppeaastas, kus õppur esitab vähemalt 2 vabalt valitud žanris pala;

-          vabaõppes õppiva õppuri puhul arvestatakse individuaalõppekava koostamisel tema individuaalset eripära;

-          vabaõppes õppiva õppuri tase peaks vastama samale tasemele kui põhiõppe õpilastel, eeldades, et õppuri huvi õpitava vastu on suur ja ta töötab intensiivsemalt;

-          vabaõppes on võimalik õppida 1-7 aastat.

Õppeainete loend

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppeained

I õa

II õa

III õa

IV õa

V õa

VI õa

VII õa

Põhipill või

1

1

1

1

1

1

1

solfedžo või

2

2

2

2

2

2

2

koosmusitseerimine

1-2

1-2

1-2

1-2

1-2

1-2

1-2

Õppetundide arv õppeaastas

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

35-70

Õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust.

Üldkultuuri valdkond

Eesti tants

Maht: 2 ringitundi nädalas, 70 ringitundi õppeaastas

Laul

1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas

Kogu õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust.