Muusikaosakonna õppekava
Kinnitatud õppenõukogus 28. augustil 2011. aastal
KADRINA KUNSTIDEKOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEKAVA 2011/12. ÕPPEAASTAL
ÜLDSÄTTED
Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on
dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli omapära.
Kooli õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad
eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.
Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid,
õppeaja, õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega,
õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja
kooli lõpetamise kohta.
Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
I ÜLDOSA
Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid
Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte
loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse
muusikahariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ning kohaliku
kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.
Kooli ülesandeks on püsida areneva huvikoolina
Eesti kultuurimaastikul ja olla kohaliku muusikaelu keskuseks;
igakülgselt harmoonilise inimese arendamine, lisaks professionaalsetele
omadustele eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine õppurites.
Õppe- ja
kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:
mõtleb loovalt;
on töökas, sihikindel ja püsiv;
oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja
hinnata;
suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
oskab teha süstemaatilist tööd, on valmis
koostööks;
mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab
õppida, täiustab oma õpitehnikaid;
suudab järgida eneseorganiseerimise põhimõtet;
arendab aktiivse kunstilise tegevuse kaudu
kunstitaju, fantaasiat.
II ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED
Õppekava ülesandeks on anda võrdne võimalus
muusika-alase eelhariduse omandamiseks, tagada andekatele õppuritele
võrdsed võimalused ühest õppeasutusest teise üleminekuks.
Ainekavades on võimalik valida sobivate heliteoste
vahel, ainekavad annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.
Võrdne võimalus muusikaalase eelhariduse
omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab
andekatele õppuritele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest
koolist teise üleminekuks.
Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse
vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi.
Koolielu reegleid kujundavad õppurid, pedagoogid ja
vanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust,
kus kooli ülesanne on suunata õppurit oma tegevust jälgima ja õppimist
kavandama, analüüsima ning kujundama oma isikupära.
III SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL
Muusikaainete õppes on õppeained (põhipill,
solfedžo, muusikalugu, koosmusitseerimine) omavahel tihedalt seotud ning
õppuri areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise
ajastamisest. Pedagoogide ülesandeks on leida ja välja kujundada
professionaalseks õppeks võimelised õppurid ja õppekava tervikliku
täitmise korral suunata nad sobivale erialale.
IV ÕPPEPROTSESS
Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat
pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab arvestama
õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse, süstemaatilisuse,
järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja, looja,
innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama individuaalsuse, ea- ja
jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt keerulisemale ülemineku
põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust, jälgima puhkepauside
pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.
Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab
teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja
millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise aluseks on „KADRINA
KUNSTIDEKOOLI HINDAMISJUHEND“.
Hindamise
põhieesmärgid on:
motiveerida õppurit sihikindlamalt õppima;
anda teavet õppimise käigust õppuritele, õpetajale,
kooli direktorile, vanematele;
määratleda õppurite individuaalsed õpitulemused.
Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja
numbriline (hinne). Koolis rakendatakse 5-pallist numbrilist
hindamissüsteemi:
protsessihindamine (jooksva õppimise või
vahetulemuste arvestamine);
arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui
-väline (avalik ja arvestuslik kontsert, eksam);
õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine
on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli
lõpetamise kohta;
koolis rakendatav hindamissüsteem sisaldab
positiivseid ja negatiivseid hindeid, kuid õppuri üleviimine õppeaastalt
järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;
koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina
kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste ja
kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud esinemiste tulemusi.
V ÕPPEKORRALDUS
Õppeprotsess astmeti:
eelkool – 1 õppeaasta;
põhikool – noorem aste, 1.-4. õppeaastani; vanem
aste 5.-7. õppeaastani;
lisa-aasta(d).
Õppeaasta kestab 35 õppenädalat.
Eelkoolis:
1. Suunatakse lapsi mängult õppimisele;
2. Selgitatakse välja eeldused ja suunatakse
õige huviala valikule.
Põhikooli võetakse õppurid vastu muusikaliste
katsete alusel. Muusikaliste katsete korraldamiseks moodustatakse koolis
vastuvõtukomisjon. Vastuvõtukomisjoni kuulub vähemalt viis
õpetajat. Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud
vastuvõtueeskirjadega.
Põhikoolis
toimub:
- õppurite pillimänguoskuse kavakindel
arendamine;
- loominguprotsessi seaduspärasuste ja
etappide tundmaõppimine;
- tehniliste oskuste arendamine;
- ettevalmistus professionaalse
muusikahariduse omandamiseks.
Muusikaosakonna vanema astme lõpetamisel antakse
õppurile põhikooli lõputunnistus.
Lisa-aastad on õppurile, kes
- on edukalt läbinud põhikooli;
- omab eeldusi muusikaliseks tegevuseks
ning on orienteeritud professionaalse
muusikahariduse omandamisele;
- vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet
kuni üleminekuni kutseharidusele.
Õppeainete
loend
|
|
Eel-kool |
|
|
|
|
|
|
|
Lisa-aastad |
|
Õppeained |
I õa |
I õa |
II õa |
III õa |
IV õa |
V õa |
VI õa |
VII õa |
I-II õa |
|
Põhipill |
|
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
Solfedžo |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
Muusikalugu |
|
|
|
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
|
Koosmusitseeerimine ** |
|
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
|
Individuaalne lisaaine ** |
1* |
|
|
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
1 |
|
Õppetundide maht õppeaastas |
70 |
175 |
175 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
175 |
Kogumaht: 1732,5 (eelkool – 1 aasta kuni
lisa-aastad – 1 aasta) põhikooli õppeainete kogumaht 1487,5, arvestatud
ka 1 tund koosmusitseerimist ja 0,5 tundi ind. lisaainet)
* Finantseeritakse isemajandavatel alustel.
** Õppeaine pole kohustuslik
1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide
arvu.
2. Lisaained määratakse lähtuvalt õppuri
isikupärast ning kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib
loobuda, st need pole kohustuslikud.
3. Kõikide pillide tehniline arvestus viiakse
läbi kaks korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised
üks kord esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal.
4. Eksamid on noorema astme ja vanema astme
lõpetamisel järgmiselt:
- noorema astme
lõpetamisel üleminekueksamid põhipillis ja solfedžos;
- vanema astme lõpetamisel lõpueksamid
põhipillis, solfedžos ja muusikateoorias.
4. Ühe õpilase lisaainete tundide arv ei tohi
ületada 1 nädalatundi. Erandeid võib vastavalt kooli võimalustele teha
väga heade eeldustega õpilastele.
Individuaalne lisaaine
- Kõigi huvialade õppuritel on võimalus
alates III õppeaastast õppida individuaalset lisaainet;
- klaveri huviala õppuritel on VII klassis
vastavalt kooli võimalustele ja õpilase soovile individuaalseks
lisaaineks saateklass või noodilugemine;
- lisaainete õppimise eest ei nõuta
lisaõppetasu;
- õppur võib õppenõukogu otsuse alusel ja
tema individuaalset eripära ning soove arvestades minna põhikoolist üle
vabaõppesse.
Vaba
õppekavaga õpe (vabaõpe)
- Vabaõppesse võetakse õppureid ainult
erijuhtudel õppenõukogu otsusega vabade kohtade olemasolul;
- õpitakse ainult pilli või laulu,
- õppuritele ei väljastata
lõputunnistust, vaid tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud
huviala(d), nende maht ja hinnang teadmiste tasemele;
- arvestuslik ettemängimine toimub kaks
korda õppeaastas, kus õppur esitab vähemalt 2 vabalt valitud žanris
pala;
- vabaõppes õppiva õppuri puhul
arvestatakse individuaalõppekava koostamisel tema individuaalset
eripära;
- vabaõppes õppiva õppuri tase peaks
vastama samale tasemele kui põhiõppe õpilastel, eeldades, et õppuri huvi
õpitava vastu on suur ja ta töötab intensiivsemalt;
- vabaõppes on võimalik õppida 1-7 aastat;
-
vabaõppes võib õppida mitut huviala.
Õppeainete loend
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õppeained |
I õa |
II õa |
III õa |
IV õa |
V õa |
VI õa |
VII õa |
|
Põhipill, laul |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
Õppetundide arv
õppeaastas |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
35 |
Õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust.
Kinnitatud õppenõukogus 04. juunil 2010. aastal
KADRINA KUNSTIDEKOOL
MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEKAVA
2010/2011 ÕPPEAASTAL
ÜLDSÄTTED
- Kadrina Kunstidekooli (edaspidi kooli) õppekava on
dokument, mille alusel toimub õppetöö ja kus arvestatakse kooli
omapära.
- Kooli õppekava ainekavades esitatud nõuded tagavad
eelhariduse üleminekuks kutseharidusele.
- Kooli õppekava määrab kindlaks õppe-eesmärgid, õppeaja,
õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete
valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õppeetappide ja kooli
lõpetamise kohta.
- Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
I ÜLDOSA
Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid
Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete
avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse muusikahariduse
õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ning kohaliku kultuurielu
edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.
Kooli ülesandeks on püsida areneva huvikoolina Eesti
kultuurimaastikul ja olla kohaliku muusikaelu keskuseks; igakülgselt
harmoonilise inimese arendamine, lisaks professionaalsetele omadustele
eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine õppurites.
Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel,
kes:
- mõtleb loovalt;
- on töökas, sihikindel ja püsiv;
- oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
- suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
- oskab teha süstemaatilist tööd, on valmis koostööks;
- mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida,
täiustab oma õpitehnikaid;
- suudab järgida eneseorganiseerimise põhimõtet;
- arendab aktiivse kunstilise tegevuse kaudu kunstitaju,
fantaasiat.
II ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED
- Õppekava ülesandeks on anda võrdne võimalus muusika-alase
eelhariduse omandamiseks, tagada andekatele õppuritele võrdsed
võimalused ühest õppeasutusest teise üleminekuks.
- Ainekavades on võimalik valida sobivate heliteoste vahel,
ainekavad annavad oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded.
- Võrdne võimalus muusika- ja kunstialase eelhariduse
omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab
andekatele õppuritele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise,
ühest koolist teise üleminekuks.
- Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse
vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi.
- Koolielu reegleid kujundavad õppurid, pedagoogid ja
lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe
võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õppurit oma tegevust
jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama oma
isikupära.
III SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL
- Muusikaainete õppes on õppeained (põhipill, solfedžo,
muusikalugu, koosmusitseerimine) omavahel tihedalt seotud ning
õppuri areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise
ajastamisest. Pedagoogide ülesandeks on leida ja välja kujundada
professionaalseks õppeks võimelised õppurid ja õppekava tervikliku
täitmise korral suunata nad sobivale erialale.
IV ÕPPEPROTSESS
- Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppur õpitavat
pidevalt ning edukus sõltub õppuri oskusest õppida. Õppur peab
arvestama õpitu elluviimise põhimõtet, teadlikkuse,
süstemaatilisuse, järjepidevuse printsiipi. Õpetaja on õpitegevuste
kavandaja, looja, innustaja. Ta peab õppuri juures arvestama
individuaalsuse, ea- ja jõukohasuse, näitlikkuse, lihtsamalt
keerulisemale ülemineku põhimõtteid, õppuri kontsentreerumisoskust,
jälgima puhkepauside pidamise ja üleõppimisega seotud printsiipe.
- Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õppur peab teadma
mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised
on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhimõtted Kadrina
Kunstidekoolis on välja töötatud “Õppurite hindamise kord” .
Hindamise põhieesmärgid on:
- motiveerida õppurit sihikindlamalt õppima;
- anda teavet õppimise käigust õppuritele, õpetajale,
kooli direktorile, lapsevanematele;
- määratleda õppurite individuaalsed õpitulemused.
- Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja
numbriline (hinne), kusjuures Kadrina Kunstidekoolis rakendatakse
5-pallist numbrilist hindamissüsteemi:
- protsessi hindamine (jooksva õppimise või
vahetulemuste arvestamine);
- arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui
-väline (avalik ja arvestuslik kontsert, eksam);
- õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on
aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja
kooli lõpetamise kohta;
- koolis rakendatav hindamissüsteem sisaldab
positiivseid ja negatiivseid hindeid, kuid õppuri üleviimine
õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;
- koolivälise arvestusliku hindamise ühe vormina
kasutame üleriigiliste ja regionaalsete konkursside, ülevaatuste
ja kohalikes kultuuri- ja haridusasutuses toimunud esinemiste
tulemusi.
- protsessi hindamine (jooksva õppimise või
vahetulemuste arvestamine);
V ÕPPEKORRALDUS
Õppeprotsess astmeti:
eelkool – 1-2 õppeaastat;
põhikool – noorem aste, 1.-4 õppeaastani; vanem aste 5.-7.
õppeaastani;
lisa-aasta(d).
Õppeaasta kestab 35 õppenädalat.
Eelkoolis:
1. Suunatakse lapsi mängult õppimisele;
2. Selgitatakse välja eeldused ja suunatakse õige huviala
valikule.
Põhikooli võetakse õppurid vastu muusikaliste katsete alusel.
Konkursi korraldamiseks moodustatakse koolis vastuvõtukomisjon. Kadrina
Kunstidekoolis kuulub vastuvõtukomisjoni vähemalt 5
õpetajat. Vastuvõtutingimused ja kord on kehtestatud
vastuvõtueeskirjadega.
Põhikoolis toimub:
- õppurite pillimänguoskuse kavakindel arendamine;
- loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide
tundmaõppimine;
- tehniliste oskuste arendamine;
- ettevalmistus professionaalse muusikahariduse
omandamiseks.
Muusikaosakonna vanema astme lõpetamisel antakse õppurile
põhikooli lõputunnistus.
Lisa-aastad on õppurile, kes
- on edukalt läbinud põhikooli;
- omab eeldusi muusikaliseks tegevuseks ning on
orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele;
- vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni
üleminekuni kutseharidusele.
Õppeainete loend
|
|
Eel-kool |
|
|
|
|
|
|
|
Lisa-aastad |
|
Õppeained |
I õa |
I õa |
II õa |
III õa |
IV õa |
V õa |
VI õa |
VII õa |
I-II õa |
|
Põhipill |
|
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
Solfedžo |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
Muusikalugu |
|
|
|
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
|
Muusikateooria |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koosmusitseeerimine ** |
|
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
|
Individuaalne lisaaine ** |
1* |
|
|
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
0,5-1 |
1 |
|
Õppetundide maht õppeaastas |
70 |
175 |
175 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
227,5 |
175 |
Kogumaht: 1732,5 (eelkool – 1 aasta kuni lisa-aastad – 1 aasta)
põhikooli õppeainete kogumaht 1487,5, arvestatud ka 1 tund
koosmusitseerimist ja 0,5 tundi ind. lisaainet)
*Finantseeritakse isemajandavatel alustel.
** Õppeaine pole kohustuslik
1. Numbrid tabelis tähistavad nädalatundide arvu.
2. Lisaained määratakse lähtuvalt õppuri isikupärast ning
kooli võimalustest. Lisaainete õppimisest võib loobuda, st need pole
kohustuslikud.
3. Kõikide pillide tehniline arvestus viiakse läbi kaks
korda õppeaastas (üks kord poolaastas), hindelised esinemised üks kord
esimesel poolaastal ja kaks korda teisel poolaastal.
4. Eksamid on noorema astme ja vanema astme lõpetamisel
järgmiselt:
- noorema astme
lõpetamisel üleminekueksamid põhipillis ja solfedžos;
- vanema astme lõpetamisel lõpueksamid põhipillis,
solfedžos ja muusikateoorias.
4. Ühe õpilase lisaainete tundide arv ei tohi ületada 1
nädalatundi. Erandeid võib vastavalt kooli võimalustele teha väga heade
eeldustega õpilastele.
Individuaalne lisaaine
- Kõigi huvialade õppuritel on võimalus alates III
õppeaastast õppida individuaalset lisaainet;
- klaveri huviala õppuritel on VII klassis vastavalt
kooli võimalustele ja õpilase soovile individuaalseks lisaaineks
saateklass või noodilugemine;
- lisaainete õppimise eest ei nõuta lisaõppetasu;
- õppur võib õppenõukogu otsuse alusel ja tema
individuaalset eripära ning soove arvestades minna põhikoolist üle
vabaõppesse.
Vaba õppekavaga õpe (vabaõpe)
- Vabaõppesse võetakse õppureid ainult erijuhtudel
õppenõukogu otsusega vabade kohtade olemasolul;
- õpitakse ainult pilli,
koosmusitseerimise või solfedžo huviala - õppuril on 1 individuaaltund või 2 rühmatundi nädalas;
- õppuritele ei väljastata lõputunnistust, vaid
tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud huviala(d), nende maht
ja hinnang teadmiste tasemele;
- arvestuslik ettemängimine toimub 2 korda õppeaastas,
kus õppur esitab vähemalt 2 vabalt valitud žanris pala;
- vabaõppes õppiva õppuri puhul arvestatakse
individuaalõppekava koostamisel tema individuaalset eripära;
- vabaõppes õppiva õppuri tase peaks vastama samale
tasemele kui põhiõppe õpilastel, eeldades, et õppuri huvi õpitava vastu
on suur ja ta töötab intensiivsemalt;
- vabaõppes on võimalik õppida 1-7 aastat.
Õppeainete loend
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õppeained |
I õa |
II õa |
III õa |
IV õa |
V õa |
VI õa |
VII õa |
|
Põhipill või |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
1 |
|
solfedžo või |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
2 |
|
koosmusitseerimine |
1-2 |
1-2 |
1-2 |
1-2 |
1-2 |
1-2 |
1-2 |
|
Õppetundide arv õppeaastas |
35-70 |
35-70 |
35-70 |
35-70 |
35-70 |
35-70 |
35-70 |
Õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust.
Üldkultuuri valdkond
Eesti tants
Maht: 2 ringitundi nädalas, 70 ringitundi õppeaastas
Laul
1 õppetund nädalas, 35 õppetundi õppeaastas
Kogu õppemaht oleneb läbitud õppeaastate arvust.