Kadrina Kunstidekool

Kinnitatud 03. 06. 2009. a. õppenõukogu otsusega nr 6

 

Õppurite hindamise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord

 

I Hindamise eesmärgid :

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
-  anda tagasisidet õppuri õpiedukusest ja toetada tema arengut;
- suunata õppuri enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;  innustada ja suunata õppurit sihikindlalt õppima;
-  suunata õpetaja tegevust õppuri õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
- suunata õppurit järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
- motiveerida õppurit hoolikalt täitma õppeülesandeid.

II Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õppuri teadmisi ja oskusi hindab vastava huviala õpetaja õppuri suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde , esinemiste ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õppuri teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) õppeveerandi  algul teeb vastava huviala õpetaja õppuritele teatavaks vajalikud teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde/ arvestuste) ja praktiliste tööde (esinemiste) aeg kavandatakse tegevusplaanis.

(4) IV klassis toimub põhipillis ja solfedžos üleminekueksam. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas ja huviala ainekavades.

(5) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt § 6.

(6) I klassis kasutatakse õppurite teadmiste ja oskuste hindamisel hinnete asemel osaliselt suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õppuri teadmisi ja oskusi. Huviala miinimumprogrammi läbimisel on õpetajal õigus hinnata õppurit  hinnanguga „arvestatud“.

(7) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, esinemist või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õppurile üks võimalus järelevastamiseks, järeltöö sooritamiseks  või esinemiseks 10 päeva jooksul. Mõjuvate põhjuste korral otsustab järelevastamise tähtaja õppenõukogu (suvetööle jätmise).

 (8) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õppuri poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «2».

(9) kunstiosakonna viimase kursuse õppurid on kohustatud 01. jaanuariks valima lõputöö teema, 01. märtsist alates tegeleb õppur ainult lõputööga.

(10) muusikaosakonna noorema ja vanema astme lõpetajad esitavad lõpueksami kava 01. maiks.

(11) IV ja VII klassi (muusikaosakond), V (kunstiosakond) õppurite eksamitele lubamise eelduseks on positiivsed hinded kõigis ainetes ja võlgnevuste puudumine 25. aprilliks (õppenõukogu toimumise ajaks).

III Hindamine  

(1) Hindega „5“ („suurepärane“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav kui õppur on sooritanud  esituse 90–100% maksimumist.

(2) Hindega „5-„(„väga hea „) hinnatakse õpitulemust, kui see on enamuses õppekava nõuetele vastav, esineb ebatäpsusi pisiasjades (85-90% maksimumist ).

(3) Hindega „4+“ („tubli“) hinnatakse õpitulemust , kui see vastab üldjoontes hea esinemise nõuetele ja sisaldab kuni kahte põhimõttelist eksimust (80-85% maksimumist ).

(4) Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik (70–80% maksimumist).

(5) Hindega „4-„(„üsna hea“) hinnatakse õpitulemust kus esineb puudusi ja vigu, kuid tulemus on vastav hea esituse nõuetele (65-70% maksimumist).

(6) Hindega „3+“ („keskpärane“) hinnatakse õpitulemust ,kus esineb puudusi ja vigu mitmetest põhimõttelistest hindamise aspektidest, kuid tulemusest on näha üldine positiivne mõistmine õppuri poolt (60-65% maksimumist).

(7) Hindega «3» („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb mitmeid põhimõttelisi  puudusi ja vigu ( 50-60% maksimumist).

(8) Hindega „3-„(„piisav“) hinnatakse õpitulemust , mis on  üldjoontes nõuetele vastav, kuid on näha, et õppur on mõistnud materjali olemust (40-50% maksimumist).

(9) Hindega «2» („kesine“) hinnatakse õpitulemust, kui see on vaid miinimummahus õppekava nõuetele vastav, esineb palju olulisi puudusi ja vigu (20–40% maksimumist).

(10) Hindega «1» („mitterahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õppur on saanud 0–20% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

IV Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on huviala õppeveerandi-,  aasta- , üld- ning kooliastme hinne.

(2) kokkuvõttev hinne kujuneb vähemalt kolmest hindest.

(3) aastahinde väljapanekul nelja õppeveerandi hinde alusel lähtutakse suurema esinemissagedusega hindest.

(4) üldhinde kujunemisel arvestatakse eksamihinnet ja aastahinnet, kusjuures eksamihindel on määrav tähtsus lähtuvalt ka eelnenud õppeveerandi hinnetele toetudes (hinded näiteks 5 5 4 4,  aastahinne - 4 ,eksamihinne - 5  ,   üldhinne - 5 )

(5) Kui õppur jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse huviala aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Arvestades õppuri suhtumist õppetöösse on õpetajal õigus hinnata järelevastatud või mitterahuldava hinde saanud töö lõpptulemust 1 palli võrra madalamalt.

(6)  Kuna kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse aastahinded ja kooliastmehinded välja 10-palli süsteemis ( 3, 4, 5  plusside  ja  miinustega). + ja – abistavad üldist õppeprotsessi hindamist ja iseloomustavad õppuri arengut aasta/õppeaja lõikes.

Kunstiosakonna V, muusikaosakonna IV ja VII klassi üldhinded pannakse välja 5-palli süsteemis.

(7) Haiguse, mitteilmumiste jms. puhul kasutatakse järgnevaid tähiseid:      

(8) Kui õppuri hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, antakse õppuri teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppeveerandite  lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.

(9) Kui õppeveerandi hinne on jäänud välja panemata ja õppur ei ole kasutanud võimalust järele vastata ettenähtud aja piires (10 päeva), loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «mitterahuldav».

Käitumise ja hoolsuse hindamine

I Hindamise alused :

(1) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õppuri suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja „mitterahuldav“

2.1. Käitumishindega «väga hea» hinnatakse õppurit, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

2.2. Käitumishindega «hea» hinnatakse õppurit, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

2.3. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õppurit, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, ei sega õppeprotsessi, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

2.4. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õppurit, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õppuri käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

II Hoolsuse hindamine

(1) Hoolsuse hindamise aluseks on õppuri suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2) Hoolsushindega «5» hinnatakse õppurit, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki aineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

( 3 ) Hoolsushindega «4» hinnatakse õppurit, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

(4) Hoolsushinde «3» saab õppur, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

( 5) Hoolsushindega «2» hinnatakse õppurit, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus.

( 6) Põhjuseta puudumise korral vähemalt ühes aines 30% tundide arvu ulatuses, alandatakse hoolsus „mitterahuldavaks“.

III Lisa

(1) käitumine

( 2) hoolsus

KÄITUMINE ALANDADA "mitterahuldavaks"

Põhjuseta puudumisi, mille korral õppuri käitumishinne alandatakse mitterahuldavaks, arutatakse õppenõukogus.

IV Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1) Õppuril või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

(3) alates IV klassist on õppenõukogul igal kevadel vastavalt õppetöö tulemustele ja õppuri tasemele viia õppur üle üldkultuurilisse/vabaõppe osakonda.

V Õppuri täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õppuri jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õppur õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted rakendatakse lähtudes õppuri individuaalainekavast.

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

 (4) Üldjuhul õppureid klassikursust kordama ei jäeta.

VI Õppuri järgmisse klassi üleviimine

(1) Õppuri järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) Õppur, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õppur, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) erandjuhul on õppenõukogul õigus rakendada õppurile kahekuulist katseaega I õppeveerandil.