Kadrina Kunstidekooli arengukava

Sisukord

1. Üldinfo

2. Hetkeolukord ja arengueeldused

2.1. Õppetöö

2.2. Õppestruktuur

2.3. Õppetehniline baas

2.4Õppenõukogu, hoolekogu

2.5Traditsioonid

2.6Hooned

2.7. Finantseerimine

3. Arengukava üldeesmärk, prioriteedid

3.1. Missioon   

3.2. Visioon

3.3. Eesmärgid

4. Tegevused valdkondade lõikes

4.1. Juhtimine ja kooli töö kavandamine

4.2. Õpetamine ja õppimine

4.3. Koostöö

5. Tulemuslikkuse hindamine

6. Tegevuskava

7. Arengukava täitmise eeldused

8. Arengukava rakendamine ja uuendamise kord

Lisa 1 Pedagoogilise personali üldanalüüs 2005/2006 õa

Lisa 2 Õpilaskonna analüüs 2005/2006 õa

 1. Üldinfo

  Kadrina Kunstidekool (edaspidi kool) on Kadrina Vallavalitsuse hallatav asutus, mille töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, Kadrina Vallavolikogu otsustele ja määrustele ning Kadrina Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele, Kadrina valla arengukavale ning Kadrina Kunstidekooli põhimäärusele. 

Kool on mittetulundusühingu Eesti Muusikakoolide Liit liige. Liit ühendab 78 muusika- ja kunstidekooli Eestis.

Kool loodi 1989. aastal.

Alates 1992. aastast on kooli pidaja Kadrina vald.

Koolil on Haridusministeeriumi poolt 19.03.2001.aastal väljastatud koolitusluba.

Kooli õppevaldkonnad on muusika- ja kunstiõpe. Ringides tegeldakse tantsu- ja kunstiõppega ning tegutsevad koorid ja ansamblid

Kooli asutamise idee autor oli tollane Kadrina Keskkooli direktor Otto Amer ning seda tüüpi huvialakoolidest olime vabariigis esimesed. Koolis õpetati muusikat ja kunsti, aasta hiljem lisandus tantsuõpe. Alates 2002. aastast kuuluvad kooli juurde ka õpilaskoorid.

Kooli tegutsemise aluseks on huvialakooli seadus ja kooli põhimäärus.

Kooli direktorina töötab alates kooli asutamisest Eve Vunk. Koolis on lühemat või pikemat aega ühtekokku töötanud 35 pedagoogi.Esimestest pedagoogidest töötavad praegu õpetaja Margus Laugesaar ja direktor Eve Vunk. Staažikamad õpetajad on veel Silvi Ugaste, Merje Vahula ja Tiit Tammar.

Muusikaosakonna õpilaste arv jääb viiekümne ja seitsmekümne vahele. Kõige vähem õpilasi oli 2001/02 õa (46), kõige rohkem 1990/91 (75).

Kunstiosakond tegutses aastatel 1989-1994 (õpetaja Sigrit Peets) ja peale pausi alustas uuesti 1999. aastal. Õpilasi on kunstiosakonnas neljakümne ringis. Kunstiõpetaja on Marika Soone.

Tantsuosakonna õpilaste arv on olnud aastate jooksul erinev – ulatudes neljakümnest kuni üheksakümneni. Rühmade arv ulatub kahest kuni kaheksani. Tantsuõpetajatena on töötanud Anita Jugaste ja Ivi Lehtmets. Praegu on tantsuõpetaja Ingrid Pärnamäe.

Õppetöö toimub Kadrina Keskkooli hoones, kunstiosakond on tegutsenud ka keskkooli vanas internaadis, rahvamajas ja praegu on õppeklass vallamajaga ühes hoones.

Koolis tegelevad oma huvialadega peamiselt Kadrina valla lapsed, kuid osaleb õpilasi ka naabervaldadest ja linnadest – Haljalast, Vihulast, Tapalt.

Kooli on lõpetanud 103 õpilast, nendest muusikaosakonna 57 (klaver - 37, akordion - 5, saksofon - 4, viiul, kannel, flööt - 3, klarnet, plokkflööt - 1); kunstiosakonna 3 ja tantsuosakonna 43.

Vilistlastest õpib Eesti Muusikaakadeemias Riina Kalmet (flööt), endistest õpilastest käivad Tallinna Muusikakeskkoolis Mary-Ann Eessaar (viiul) ja Marit Rütman (flööt).

Muusikaga tegelevad jätkuvalt mitmed meie vilistlased, tuntuim neist on esimene lõpetaja Indrek Jurtšenko. Meie koolis töötavad kaks vilistlast, Elene Altmäe ja Riia Lemberg.      

Õpilastele on loodud võimalused mitmekülgse huvihariduse omandamiseks ja läbi selle kohaliku kultuurielu rikastamiseks. Koolil on valla kultuurielus oluline koht. Õpilased esinevad meeleldi kontsertidel ja näitustel. Peamisteks kontserdipaikadeks on rahvamaja, keskkool, Katariina koguduse leerimaja, raamatukogu. Esinetud on ka Vohnja Lasteaed-algkoolis ja Huljal.

Esinemisvõimalusi on mitmeid – igal õppeaastal esinetakse ligi kahekümnel kontserdil.  Eriti hoolsasti valmistutakse ülevirumaalisteks üritusteks, näiteks Jaan Paku nimelisteks rahvusvahelisteks noormuusikute päevadeks Rakveres.. IV festivalil 2005. aastal pääsesid lõppvooru akordioniduo Taavet Schotter (V) ja Kalev Pallon (VII) ja klaveriduo Iida Anette Allikma (I) ja Melissa Oja (II). Hästi õnnestus helilooja Arvo Pärdi 70. aastapäeva tähistamine kõigi maakonna muusika- ja kunstidekoolide osavõtlul viie kontserdiga Rakveres, Kadrinas, Kundas, Tapal, Väike-Maarjas.

Pedagoogid on valla kultuurielus aktiivsed osalejad - nad tegutsevad nii ringijuhtide kui ka taidlejatena. Akordioni- ja kitarriõpetaja Margus Laugesaart tuntakse kui solisti, klaverisaatjat ja rahvapilliansambli juhti. Ta esineb sageli nii Lääne-Virumaal, Eestis, kui ka välisriikides. Silvi Ugaste ja Merje Vahula on vajadusel kontsertmeistriks kooride juures, Sirje Tambi tegutseb ansamblistina, Ingrid Pärnamäe tantsib õpetajate naisrahvatantsurühmas, Eve Vunk juhatab MTÜ Kadrina segakoori ja juhendab laste lauluringi lasteaias “Sipsik”, Elene Altmäe juhatab rahvamaja naiskoori “Katrina”, Merike Trepp töötab klaverisaatjana rahvamajas ja mängib kapellis, Riia Lemberg esineb saksofonisolistina.

Pedagoogid taaselustasid iga-aastase muusikaõpetajate kevadkontserdi, nende eestvedamisel ja kaasaaitamisel rikastatakse valla muusika-, tantsu- ja kunstielu mitmete festivalide, kontsertide ja näitustega. Osaletakse ka Rakveres ülevabariigilisel muusikakoolide õpetajate muusikapäeval.

Tublimad õpilased, kes on viimastel aastatel esindanud kooli konkurssidel ja festivalidel on Melissa Oja, Iida Anette Allikma, Laura Liisa Lankei, Eva Kaarin Viise, Mirjam Lepiksaar, Sandra Mark, Lea Pallon (klaver); Angela Veronika Breivel, Kadri Triin Kikkas, Maris Meos (viiul); Kadri Ambos, Johanna Kristiina Saar, Hanna Holmberg (flööt); Madis Lepiksaar (kitarr); Taavet Schotter, Peeter Onton, Kalev Pallon (akordion); Doris Katre Truuver, Anni Tedremaa, Bertha Kiur (plokkflööt) ja teised.

2. Hetkeolukord ja arengueeldused

2.1 Õppetöö

Õppetöös lähtub kool õppekavast. Üldine tunnijaotusplaan näitab õppetöö kohustuslikku osa ja diferentseerimise võimalusi. Õppesisu ja õpitulemused on määratud klassiti. Kirja on pandud õppevara, hindamise vormid ja põhimõtted. On koostatud hindamisjuhend.

Tunniressursse kasutatakse võimalikult otstarbekalt ning läbimõeldult. Klasside ja rühmade täitumised õpilaste arvu osas on rühmades erinevad.

Direktor tagab kooli tulemusliku ja häireteta töö, kodukorra, juhib õppetegevust ning majandus- ja finantstegevust ning koordineerib õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühistegevust.

Põhiainete õpetajatel on ülevaade õpilaste õnnestumistest ja probleemidest. Pedagoogid teavad oma ülesandeid, järgivad töösisekorraeeskirju, töölepinguid ja olemasolevaid ametijuhendeid.On olemas vajalikud ringijuhid; ringide avamisel arvestatakse võimalusel õpilaste soove. Õppe- ja ringitöö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda erinevates ringides.

2.2 Õppestruktuur

Õppeaeg on muusikaosakonnas seitse aastat.

Muusikaosakonna õppestruktuuri põhiüksuseks on erialaosakond, mis tegeleb õppe- ja õppemetoodilise tööga. Erialaosakondi on neli, lisaks kolm üldkultuurilist osakonda (kunst, tants, koorilaul):

Osakonnad:

• klaver
• rahvapill (viiul, kitarr akordion)
• puhkpill
• üldained (muusikateooria, solfedžo, muusikalugu)

Võimaldamaks õpilase isiksuse ja ande maksimaalset ja mitmekülgset arendamist on koolis võimalik õppida ka lisaaineid (2005/06 õppeaastal – klaver, plokkflööt, saksofon, lõõtspill, klassikaline kitarr, basskitarr). Lisaaineid on kõigil õpilastel võimalus õppida alates 3. õppeaastast.

Kooli õpilastest on moodustatud mitmeid ansambleid (akordion, keelpill, flööt, plokkflööt, klaver, erinevad kammerkoosseisud).

Lisaks põhiõppele tegutseb muusikaosakonnas üldkultuuriline ja vaba õppekavaga osakond.

Erialaosakondade töö on ühest küljest tänu õppekavade sarnasele suunitlusele analoogiline.

Kõigil erialadel antav muusikaharidus on eelprofessionaalse, klassikalise suunitlusega ja võimaldab jätkata erialaseid õpinguid kesk- ja kõrgastmes.

Kunstiosakonnas töötavad liitklassid. 2005/06 õppeaastal on kaks õpperühma – II klass ja III-IV-V liitklass. Alates 2003/04 õppeaastast on kunstiosakonna põhikooli õppeaeg seitse aastat. Töötavad ka kunstiringid.

Tantsu- ja koorilauluosakond tegutsevad ringitöö vormis ringijuhi tegevuskava alusel.

2.3 Õppetehniline baas

Instrumentaarium:

Kabinetklaver – 2               Pianiino – 3                 Digitaalklaver – 1               Süntesaator – 1

Viiul – 6                             Akordion – 5

Flööt – 5                             Plokkflööt – 6             Iiri vile – 10

Klarnet – 2                          Saksofon – 2

Klassikaline kitarr – 3        Basskitarr – 1               Elektrikitarr – 1

Võimendi – 1                      CD-mängija – 2           Löökpillide komplekt

Kontsertidel  kasutame veel keskkooli kabinetklaverit, rahvamaja kontsertklaverit ja Katariina koguduse kabinetklaverit.

Infotehnoloogia - direktoril on kasutada üks arvuti.

2.4 Õppenõukogu, hoolekogu

Õppenõukogu moodustavad kõik pedagoogid. Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile ja lahendab õppetööd puudutavaid küsimusi. Koosolekute kohta vormistatakse nõuetekohased protokollid.

Õppenõukogu arutab kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani, tegevuskava, kodukorda ning õpilaskonna, lastevanematega tehtava koostöö ning muu õppe- ja kasvatustööga seotud küsimusi.

Koolis on sätestatud reeglid: kodukord, töösisekorraeeskirjad. Väljakujundamist vajab süsteem õpilaste ja õpetajate töö stimuleerimiseks.

Kooli hoolekogu töötab vastavalt seadustele, käib koos regulaarselt. Koolil on ülevaade lastevanemate soovidest. Lastevanemate esindajad osalevad kooli hoolekogu ja atesteerimiskomisjoni töös.

2.5 Traditsioonid

- Jaan Paku nimelisel rahvusvahelisel noormuusikute päeval Rakveres;

- Virumaa muusika- ja kunstidekoolide Talvemuusikapäevadel;

- Kadrina rahvusvahelistel kultuurifestivalidel;

- üldlaulu- ja tantsupidudel;

- maakonnasisestel ja Viru I regiooni erialakonkurssidel;

- puhkpilliõpilaste suvekoolis Põltsamaal.

- Kadrina akordionipäev;

- endiste õpilaste kontserdid Katariina koguduse leerimajas;

- kooli aastapäevade tähistamine;

- kevadkontserdid;

- advendikontserdid rahvamajas ja lasteaias “Sipsik”;

- sõpruskontserdid Eira (Helsingi, Soome Vabariik) ja Rakvere Muusikakooliga;

- kunstiosakonna õpilastööde püsinäitused OÜ Kadrina Sport fuajees ja keskkoolis;

- kunstiosakonna õpilaste suvised praktikalaagrid Vainupeal;

- tantsuosakonna advendi- ja kevadkontserdid;

- lastevanematele suunatud lahtiste uste päevad;

- ühiskontsert koos Kadrina segakooriga;

- projektipäevad - muusika + kunst + tants (Veeprojekt; Metsaprojekt; Mozarti-projekt, Muusikalised rännakud).

2.6 Hooned

Kadrina Kunstidekooli õppetöö toimub kahes hoones, Rakvere tee 4 ja Rakvere tee 14, Klassiruumide pindala on kokku 160m2.

Põhiline osa koolist asub 1987. aastal valminud keskkooli aulakorpuses. Klassiruumid vajavad remonti ja valgustuse normidega vastavusse viimist. Kunstiklass asub Rakvere tee 14 väikeses ruumis, mis sobib selliseks õppetegevuseks. Ruumis puudub vesi ja kanalisatsioon.

Probleemiks on koolis klasside läbikostvus. Olukord vajab parandamist võimaliku ruumide renoveerimise käigus. Klassiruumide valgustus ei vasta normidele. Puudub õpetajate tuba.

Kadrina Keskkooli aula, mida me kasutame esinemisteks ja vajadusel tantsutundide läbiviimiseks, on külm. Ruumi tehniline seisund ei võimalda tantsutundide korrektset läbiviimist. Kuna kooli kasutuses olevad ruumid pole algselt mõeldud õppetööks, siis võib öelda, et õpikeskkond ei vasta tänapäeva nõuetele ja nõuab parandamist.

2.7 Finantseerimine

Kool on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja kõik selle ülalpidamisega seotud kulud kaetakse kohalikust eelarvest, mille kinnitab Kadrina Vallavolikogu. Kuna kooli eelarves eraldatud majandamiskulud ei kata juba aastaid kooli vajadusi, oleme kirjutanud ja kirjutame ka edaspidi lisafinantseerimiseks sihtkapitalidele ja võimalikele teistele fondidele projekte (Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali sihtfondid, Socrates/Comenius programm jne.).

Kooli eelarvevahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt, nende kasutamist on analüüsinud direktor koos kooli hoolekoguga. Olemasolevad õppevahendid võimaldavad õppetööd korraldada ja nende hankimine toimub vastavalt eelarve võimalustele.

3. Arengukava üldeesmärk

Planeerida kooli tegevusi nii, et need vastaksid üleriigilises õppekavas kehtestatud nõuetele ja luua lastele paremaid võimalusi huvitegevuseks.

3.1. Missioon

IGAKÜLGSELT HARMOONILISE ISIKSUSE ARENDAMINE, EETILISTE JA ESTEETILISTE OMADUSTE KASVATAMINE LASTES.

3.2 Visioon

·         Püsida areneva koolina Eesti kultuurimaastikul, pakkudes muusika-, kunsti- ja tantsuõpet.

·         Märgata andekat last ja toetada õpilase individuaalset arengut.

·         Olla kohaliku kultuurielu edendaja.

3.3 Õppekasvatustöö eesmärgid

·         Olemasoleva süsteemi säilimine;

·         Stabiilne õpilaskond;

·         Kaasaegne õpi- ja töökeskkond;

·         Täienenud pillipark;

·         Avatud kool.

4. Tegevused valdkondade lõikes

4.1. Juhtimine ja kooli töö kavandamine

1. Õpilaste ja pedagoogide töö stimuleerimise süsteemi loomine ja arendamine.

2. Kooli tähtsamate tegevuste süsteemne dokumenteerimine.

3. Kooli sisehindamise läbiviimine.

4. Arengukava ja õppekavaga kooskõlas oleva tegevuskava koostamine.

5. Kooli maine kujundamine ja suhtekorralduse arendamine.

4.2. Õpetamine ja õppimine

1. Õppekava arendamine.

2. Ainekavade täiendamine.

3. Üldkultuurilises ja vaba õppekavaga osakonnas diferentseeritud õppekavade kasutamine. Piirkondlikel ja Viru I regiooni õpilaskonkurssidel osalemine.

4. Õppetöö ja eksamitööde tulemuste analüüsimine õppenõukogus.

5. Kontserttegevuse arendamine.

6. Arenguvestlused õpetajatega.

4.3. Koostöö

• Lastevanematega

Lastevanemate üldkoosolekud, põhiaineõpetajate individuaalvestlused; õpilaskontserdid, suhtlemine õpilaspäeviku kaudu, avatud uste päevad, anketeerimine, perepäev, koostöö kunstnike Jüri ja Piret Mildebergiga.

• Kadrina valla ja vallaelanikega 

Festivalid ja ühisüritused pakuvad Kadrina valla elanikele avaramate seoste nägemist erinevate muusika- ja teiste kultuurivaldkondade vahel.

• Virumaa teiste muusika- ja kunstidekoolidega

Osalemine Rakvere Muusikakooli organiseeritud Arvo Pärdi juubelifestivalil, Jaan Paku nimelisel rahvusvahelisel noormuusikute päeval, klaveriõpilaste konkursil; Väike-Maarja puhkpillipäeval; erinevates Virumaa muusikakoolides (Kohtla-Järve, Aseri, Jõhvi, Iisaku, Toila, Kiviõli, Rakvere, Tapa, Kunda, Väike-Maarja). toimuvatel Talvemuusikapäevadel, Virumaa noorteorkestris.

• Kolmanda sektori organisatsioonidega

Esinemised MTÜ Neeruti Seltsi jõulupeol ja MTÜ Kadrina Segakoor kontserditel.

• Meediaga

Artiklite avaldamine valla ajalehes “Kodukant”, “Õpetajate Lehes”, reklaami avaldamine “Virumaa Teatajas”

• Partnerkoolidega väljaspool Eestit

Eira Muusikakooliga (Helsingi) ja Hämeenlinna Muusikakooli Janakkala valla Turenki filiaaliga (Soome Vabariik). Ühiskontserdid. Tantsu- ja muusikaõpilaste esinemised Kadrina valla sõprusvallas Trøgstadis (Norra Kuningriik).

• Valla teiste haridus- ja kultuuriasutustega

Kadrina Keskkool: esinemised jõulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, kevadpidudel, klassiõhtutel, pedagoogide juubelitel, lastevanemate  koosolekutel, konverentsidel, kohtumistel sõpruskoolidega nii Eestis kui väljaspool Eestit, kunstinäituste korraldamine jne.

• Teiste Eesti piirkondadega

Jõgeva Kunstikool: kunstiosakonna osalemine eelprofessionaalse kunsti festivalidel EPKF. Märjamaa Muusika- ja Kunstikool: osalemine rahvusvahelisel kujutava kunsti konkursil “Üllatav leid”, Pärnu Kunstide Maja: õpilaste ja õpetajate sõpruskohtumine – ühiskontsert, kunstinäitused, ühine kunstiprojekt “Minu sõbra portree”, osalemine Võru Muusikakooli organiseeritud akordionifestivalil.

5. Tulemuslikkuse hindamine

Kooli sisehindamine on osa huvihariduse kvaliteedi tagamise süsteemist. Sisehindamine toimub vastavalt ”Kadrina Kunstidekooli sisehindamise läbiviimise korrale” (01.12.2001).

Töö tulemused avalduvad kooli pidaja, õpilaste ja lastevanemate rahulolus. Töö ja tulemuste mõõtmise kriteeriumid:

1)    Direktori ja õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele;

2)    seadusandluse järgimine;

3)    selgete reeglite arvestamine kõigi partneritega suhtlemisel;

4)    hoolekogu aktiivne tegutsemine kooli huvide eest;

5)    arengukavas selgelt väljendatud eesmärgid ja prioriteedid, arengusuunad; arengukava kättesaadavus kõigile soovijatele.

6)    kooli õppekava üldosa vastavus üleriigilise õppekava nõuetele ja arengukavale; ning selle täitmiseks vajalike õppematerjalide ja vahendite olemasolu;

7)    õppimist ja õpetamist toetav aktiivne osalemine kooli, valla, maakonna ja üleriigilistel konkurssidel, olümpiaadidel, õpilasvõistlustel; auhinnaliste kohtade saamine, töö ja tegevuse äramärkimine;

8)    lähtumine õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi;

9)    statistiline aruande korrektne koostamine;

10) õpperuumides ohutu töökeskkonna tagamine.

6. Tegevuskava

7. Arengukava täitmise eeldused

Kooli arengukava täitmise esmaseks eelduseks on kohaliku omavalitsuse soov kooli tegevust finantsvahenditega toetada ja soosiv suhtumine kooli tegevusse.

Lisaks veel ka:

- kaasata fonde ja sihtkapitale, teisi partnerkoole kodu- ja välismaal ning sponsoreid;

- tahe ja võime leida koostööks partnereid ning luua nendega koostöösuhted ning nende kaudu lahendada kooli jaoks olulised eesmärgid;

- oluline ka riigi toetus huvikoolidele riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste näol.

8. Arengukava rakendamine ja uuendamise kord

1. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal.

2. Arengu elluviimiseks rakendatakse järgmisi põhimõtet - igal aastal koostatakse järgneva aasta eelarve ja tegevuskava.

3. Arengukava kinnitab Kadrina Vallavolikogu.

LISA 1

Pedagoogilise personali üldanalüüs

2005/2006 õa (II poolaastal)

Lisa 2